Kas saab olla teist jumalat Looduse kõrval? Kuidas kristlust jumalikust päritolust vabastada ja inimlikuks taandada? Kuidas anda Jumalale endast parim?
Hinnatud usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein tõdeb oma teises raamatus, et tänapäeva inimene, kes religiooni vastu avatud ja rõõmsat huvi tunneb ega jäta ka kahtlusi väljendamata, loob endale sidusat ja terviklikku maailmapilti. Religiooni üle arutlemine aitab saada kristlasel paremaks kristlaseks ja moslemil paremaks moslemiks, niisamuti ateistil paremaks ateistiks.
Elegantselt kujundatud, humoorikas ja lihtsalt loetav raamat igas vanuses lugejale.
Raamat on järg kristlusega esmatutvuseks mõeldud raamatule «Kes Sa oled taevas. Avatud uskliku aabits» (2019).
Pertti Pyhtilä, Eesti sõber: Toomas Jürgensteini kirjutatud «Avatud uskliku aabits» oli hää sissejuhatus usu teemasse, kuid vajas väga lisa. Toomase apokriivad on suurepärane teine osa – kolmandat oodates – ja teeb loodetavasti «igast eestlasest parema eestlase». Meie, soomlased, oleme ristiusu sisse kasvanud: kui kolisin 1989. aastal Eestisse, oli meist kiriku liikmeid üle 90%, nüüd vaid 67%, st Toomase poolt esile tõstetud teemad on viinud nii mõnedki konservatiivid, kuid kahjuks ka mõned liberaalid kirikust eemale.
Tuul Sepp, loodusteadlane: «Ma näen siin ikka veel hobust,» ütles õpetaja Jürgenstein ootamatult usundiloo tundi katkestades ning visandas tahvlile kohmaka koeralaadse eluka, jälgides nädalaid tagasi maha pestud (algselt detailse ja elutruu) joonistuse vaid väga hea tahtmise juures aimatavaid piirjooni. Täpselt samamoodi aimab mu hea õpetaja avatud ja sõbraliku kristluse piirjooni tänapäeva teaduspõhise ja kõiges kahtleva maailma taustsüsteemis. Jürgensteini «hobune» pole idealiseeritud, veatu ja kõiketeadev, kuid on vaimukas, kaasa(haara)v ja mõtlemapanev. Võin südamest kinnitada, et see raamat aitab ateistist teadlasel paremini leppida religiooni olemasoluga, ning julgen oletada, et see aitab ka usklikul paremini leppida teadusliku maailmapildiga.
