Kas väljendad end viisil, mis teeb kuulajad ärevaks ja viib kaitseseisundisse? Millistel asjaoludel muutud reaktiivseks, hakkad nõu jagama ning vaimukaid remarke loopima? «Kuulamise kunst» selgitab, miks mängib kuulamine meie eludes sedavõrd olulist rolli.
Enamik konflikte taandub samale hädale: inimesed ei kuula üksteist päriselt, ütleb
nelikümmend viis aastat psühhoanalüütiku ja pereterapeudina tegutsenud Michael P. Nichols. Me ei kuule öeldut, sest miski rääkija sõnumis tabab õrna kohta, vallandades haavumistunde, ajades vihale või muutes meid kannatamatuks.
Et saada paremaks kuulajaks ja oma suhted ümber mõtestada, tuleb õppida kontrollima päästikuid, mis ärevust tekitavad ning arusaamatusi ja konflikte põhjustavad.
«Kuulamise kunst» selgitab:
- mis tekitab kuulajates kaitsereaktsiooni ja takistab neil väljendatut kuulmast;
- kuidas digitaalne kommunikatsioon põhjustab ärevust ning arusaamatusi;
- miks sind ei võeta kuulda isegi siis, kui sul on midagi olulist öelda;
- kuidas meie minevik tänast kuulamisoskust mõjutab;
- kuidas väljendada end suhetes, mida varjutab sügav teineteise mittemõistmine;
- kuidas kuulamisega ületada sotsiaalsed, kultuurilised ning poliitilised lõhed, kui sellised kõnelused tunduvad liialt isiklikud, ehk isegi ohtlikud.
Iga peatüki lõpetavad ülesanded, millega anda oma kuulamisoskusele viimane vajalik lihv. Lisaks on autorid pikkinud raamatusse arutelusid kuulamisega seotud levinud kitsaskohtadest, mille otsa vanemad oma lastega suheldes tihti komistavad.
