Oma tegelasi lugejate ette tuues pean ma suure tänutundega meenutama sõjaväelisi konsultante, kes mind lahkelt abistasid ja väärtuslikku nõu andsid, kui ma selle jutustuse kallal töötasin. Jutustus muidugi ei sea endale eesmärgiks olla ainus ja kõigisse üksikasjadesse tungiv dokument sõjasündmustest, mis leidsid aset 1942. aasta detsembrikuus Stalingradi piirkonnas ja Stalingradist edela pool.
Autoril, kes kirjeldatavaist sündmusist osa võttis, on silmade ees seisnud eeskätt 2. kaardiväearmee tegevus. Ometi ei saa käesolevat jutustust pidada mälestusteks ega memuaarideks, ja seepärast on meie väekoondiste, polkude ja allüksuste numbrid välja mõeldud, nagu ka tegelaste nimed, välja arvatud mõned erandid.
