V. Tendrjakovi on iseloomustatud kui teravalt sotsiaalset ja tugeva kriitikameelega kirjanikku, kes toob lugeja ette keerulisi eluprobleeme, pakkumata lõplikke lahendusi. Nende probleemide hulgas on olnud ka kasvatus, üldse inimese, nii õpetaja kui ka õpilase kujunemine ja muundumine koolimiljöös. Käesolev jutustus on lugu õpetaja süüst ja patust inimeste ees. Kirjanik juhib tähelepanu sellele, et iga inimene ei kõlba kasvatajaks, valgustajaks ega heategijaks, kas ta ise soovib seda või mitte.