«Käe all voogavast joonest võivad sündida nii sõnad kui ka pildid. Nii kaua kui mäletan, olengi armastanud kujutavat kunsti vähemalt niisama palju kui kirjandust. Olin viieteistkümneaastane, kui käisin esmakordselt Ermitaažis. Seal nähtu veenis mind, et kunstiteose mõju terviklikuks tajumiseks tuleb viibida vahetult selle juures muuseumis või kunstniku ateljees. Hilisemas elus on mul olnud õnne külastada veel paljusid kunstikogusid mitmel pool maailmas. Käesolev luuleraamat ongi nende rännakute vili ning ühtlasi minu austusavaldus meistritele, kes on mind paljude aastate jooksul inspireerinud.»
Mathura