Inimesed on alkoholi valmistanud 10 000 aastat ja püüdnud seda kunsti täiuseni arendada. Ometi ei tea me tänini täpselt, mis teeb õigupoolest alkoholist alkoholi ja miks see meile mõjub nii, nagu see mõjub. Adam Rogers vaatleb oma raamatus inimese ja tulivee suhet ning kirjeldab põnevaid teadusuuringuid ja õnnelikke avastusi, mis seda inimkonna üldist ühist kogemust kujundavad.

Raamatus käiakse algusest lõpuni läbi tee, mida mööda napsilonks meieni jõuab. Alustatakse pärmi eluloost, jutustades mikroobist, mis valmistab alkoholi. Seejärel tuleb kõne alla pärmi toidus – suhkur. Edasi viib lugu käärimise juurde, siis lastakse joogipoolisel laagerduda. Nii jõutaksegi lõpuks õnneliku hetkeni baarileti ääres.

Mis aga sellele järgneb? Kuidas me alkoholile reageerime? Kui uurida alkoholi mõju inimkehale ja ajule, tuleb pöörduda keeruka neurobioloogia poole. Näiteks on kindel, et inimesed jäävad alkoholist purju ja mõni satub sellest sõltuvusse, ent sajandipikkusest uurimistööst hoolimata ei tea keegi, miks see nii on.

Pikal teekonnal pärmist pohmeluseni kirjeldatakse, kuidas alkohol on inimeste rituaalset elu ja lõõgastusharjumusi kogu inimühiskonna eksisteerimise vältel kujundanud.

Amazon, Wired, Guardian: parim populaarteaduslik raamat 2014