Mees oli nii surnud kui üldse olla saab. Ta lamas pidžaama väel põrandal, ajud vaipa mööda laiali pritsitud. Pihus oli tal minu püstol. Tahtsin hõõruda oma nägu, et teadvusest viinahägu minema pühkida, kuid võmmid ei lubanud seda teha. Üks neist tõmbas mu käe ära ja haugatas küsimuse, mille peale mu pea veel hullemini valutama hakkas, teine peksis mind märja nartsuga vastu nägu.