«Kõnekunst» on praktilise suunitlusega retoorikaõpik, mis on mõeldud teksti- ja kõneõpetuse õpetamiseks.
Kõnekunsti peatükis käsitletakse riikliku õppekava järgmisi valdkondi: teema valik, teksti adressaat, materjali kogumine, struktureerimine, viimistlemine; kõne ettevalmistamise erijooned. Tähelepanu all on kõne liigid: olmekõned, informeerivad kõned, veenmiskõned; kõne osad: kõnetamine, alustus, arendus, lõpetus; kõne näitlikustamine, tehniliste vahendite valik. Eraldi peatükk on stiilist, juttu on suulise ja kirjaliku stiili erinevustest, kõnekujunditest, aga ka kõneleja välimusest ning kehakeelest. Räägitakse esinemishirmust, selle põhjustest, vältimisvõimalustest ning ka publiku analüüsist.
Tekstiloome osas vaadeldakse, kuidas tekste koostada ja esitada.
Kuulamisõpetuse peatükis pööratakse tähelepanu eri kuulamistakistustele, peatüki eesmärk on kuulamisoskuse parandamine.
Väitlusõpetuse peatükis tutvutakse väitluse põhielementidega: eitava ja jaatava kaasuse koostamine, vastase kaasuse ümberlükkamine ning oma kaasuse taastugevdamine, ristküsitlus ning kohtunikutöö.

Õpik on haridus- ja teadusministeeriumi poolt kinnitatud.