Õigeusu vaimsuse valinud inimene seab endale eesmärgiks kirgede vaigistamise, ning pöördub jäägitult ja usaldavalt teele, mis viib Jumala juurde. Ta juurib välja kurjuse eod ka kõige sügavamast sisemusest, ja olles nõnda end avanud Jumala piiritule armastusele, õpib tõeliselt armastama ligimest. Selline on õigeuskliku vaimne teekond, mille finaal lahvatab otsekui ilutulestik surma äravõitnud Kristuse valguse taustal. Samasugune on ka käesoleva teose eesmärk – meenutada, et elu ei saa üles ehitada keeldudele, sest Kristuse õpetus vastandub keeldudele – ning julgeda öelda, et vabadust ei pea piirama ja minna tuleb lõpuni ka siis, kui lõpus ootab ülim vangistus – surm, et seejärel isiklikult kogeda ainsat tõelist uude olemisse üleminekut – ülestõusmist!... Olgu käesolev, õpetlikul eesmärgil kirjutatud tagasihoidlik raamatuke meile abiks ükskõiksuse ja põlguse – meie tsivilisatsiooni vahu – kõrvaleheitmisel, ja õhutagu meid saama inimesele tõelise vabaduse kinkinud ning ristilöödud Jumala vaesteks ja rahumeelseteks sulasteks...
Stefanius
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit