«Kõuepilvede saatel» on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921–1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse.
Arno Raag

«Saatuslikus kolmnurgas» on jätkuna teosele «Kõuepilvede saatel» kogu sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista.

«Läbi varemete» jätkab Raag oma mälestusi, seekord aastatest 1944–1949, alates meresõidust Saksamaale ja elust seal, käsitledes peamiselt laagrielu mitmes põgenikelaagris, lõpetades lahkumisega USA-sse. Aine on jaotatud viiekümnesse eri peatükki, see sisaldab rohkesti autentset materjali, käsitledes laagrielu igapäevaseid sündmusi ja nende juhtimist, võimude skriinimisi, venelaste külaskäiku, eestlaste kultuurilist isetegevust – ajakirjanduse organiseerimist, laulukoore, kirjandusvõistlusi, näitusi jne. Terava pilguga nähtuna, värvikalt kirjeldatuna libiseb meie silme eest mööda see aeg nagu vana, juba ununenud film.

Elupõline ajakirjanik Arno Raag sündis 26. augustil 1904. a Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku pojana. Ta õppis Väägvere algkoolis ja lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1925, jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, kuid see jäi lõpetamata.

Raag oli ajalehe «Postimees» toimetuse liige 1928–1940, mil uus võim ta vallandas, Akadeemilise Kooperatiivi ametnik Tartus 1940–1941 ja seejärel Saksa ajal taas «Postimehe juures» 1941–1943 ning seejärel «Ajakirja Naisele» toimetaja. 1920. aastate lõpul oli lühemat aega ka «Narva Postimehe» tegevtoimetaja. Rahvusliku vastupanuliikumisega seotuse tõttu pidi end 1944. a aprillist varjama Saksa võimude eest. 1944. a septembris põgenes Raag Saksamaale ning oli Ameerika tsoonis ajalehe «Eesti Rada» peatoimetaja. 1949. a asus ümber USAsse. Arno Raag suri 6. märtsil 1985 Melbourne'is Florida osariigis.