«Küüni täitmine» ilmus esmakordselt 1978. a. ajakirjas «Looming«. Alapealkirjaks oli siis «Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele«. Nüüd pandaks alapealkirjaks tõenäoliselt – «Narratiiv». Siis olid külad kolhoosid ja Eesti oli Nõukogude Liit. Oli agoonia. Iga ohkamisväärse olukorra ristis haritlaskond meelsasti «eksistentsiaalseks» või «absurdseks«. Avalikult pidi valitsema siiski nõukogulik optimism. «Küüni täitmine» on tolleaegse kolga- ja maailmakogemuse kokkuvõte näitemängu vormis. Irvemängu sisuks on – inimese väljapääsmatus. Mängu lavalejõudmine on takistatud lavastuseks kuluva heina võimatu suure hulga tõttu. Irvemängu teritab 2X3 ballaadilikku senilaulmata lauluteksti.