Ümbertrükk: «Vaba Maa», 1939. a., Minu Raamat nr. 12.

«Valged lapsed ja Saba, keda Chamis vedas nööri otsas, meelitasid kokku arvutul hulgal inimesi ja rahvahulk kasvas iga sammuga...
Kohutavalt tätoveeritud näod kummardusid Stasi ja Neli kohale. Mõned metslastest pistsid nende nägemisel hirmsasti naerma ja tagusid rõõmu pärast käsi puusadele; mõned vandusid ja sõimasid neid, mõned jällegi möirgasid otsekui metsloomad, laksutasid hambaid ja pööritasid silmi. Lõpuks hakati neid isegi ähvardama ja nuge välgutama nende kohal.
Poolminestunud hirmu pärast, toetus Nel Stasi najale. Poiss kaitses teda niipalju kui jõudis, uskudes lähenevat endi viimset silmapilku.»