«Lülituslauda», olemuslikult monoloogi vormis esitatavat lugu, võiksime pidada paisutatud karakterpildiks lausa 17. sajandi karakterpiltide meistri La Bruyère'i vaimus, keda meenutav prantsuslikult täpne asjalikkus antud jutustuses ei puudu. Kuid Nossack on siiski pigem mõtleja kui vaatleja ja tema «kangelane» Schneider pigem euroopaliku tsivilisatsiooni ühe suure probleemi kandja kui psühholoogiline eksponaat.
Ain Kaalep