Oskar Luts avaldas aastail 1930–1941 kolmteist köidet mälestusi ning see omaelulooline vabas vormis muljetav jõgiromaan on olnud Tootsi-lugude kõrval Lutsu loetavaim teos. Mälestuste kuuenda ning seitsmenda köitena kõlavad veidi salapäraselt «Ladina köök» (1934) ja «Kuningakübar» (1935)

Need on humoorika ja veidi nukrameelse, aga igas olukorras toime tuleva Liivimaa apteekri ülestähendused Vene riigi olustikust tsaariaja lõpul. Ajalisteks piirideks on aastad 1902–1910 ja tegevuspaikadeks põhiliselt Tartu Kivisilla apteek, Narva Biedermanni apteek, Tallinna Oppermanni (Veneturu) apteek ning sõjaväeapteegid Poolas Holmis (Chelm) ja Peterburis. Aeg-ajalt käib Luts ka vanemate juures Rakkes. Aga üle kõige on ta armunud Tartusse, juba linna nimi teeb ta võõrsil härdaks. «Kuningakübar» tähendab aga keisrikrooni ehk Lutsu kohustuslikku kroonuteenistust apteekrina Vene valitseja leival.