Maailmameredel on sõditud vähemalt kaks ja pool tuhat aastat, kuid sellise mastaabiga meresõda, nagu peeti 1941. aasta detsembrist 1945. aasta septembrini Vaiksel ookeanil, ei ole peetud varem ega hiljem. Suurel Vaikse ookeani sõjal oli kaks peategelast — Jaapan ja USA — ning lisaks mõned vähemtähtsamad osalised: Austraalia, Hiina, Holland, Nõukogude Liit, Suurbritannia ja Tai. Sõja tõukejõuks oli Jaapani püüd saada imperialistlikuks suurriigiks, nagu seda olid valgete meeste impeeriumid. Vaid USA laevastik oli Vaiksel ookeanil tugevale Jaapani laevastikule arvestatavaks vastaseks. Nagu öeldud, Jaapanil oli tahtmine haarata maid ja meresid, et ennast toorainega kindlustada ja tervislikke väljarändamispaiku soetada.
Suur sõda Vaiksel ookeanil kujunes oluliseks osaks hiiglaslikust II maailmasõjast ja tõi kaasa miljonite inimeste huku Aasias. Ühtlasi muutis see maailmasõja iseloomu endisest veelgi «merelisemaks», kuna toimus põhiliselt sõjalaevastike vahel. Kui lahingutemöll lõpuks vaibus, oli kunagine hiilgav Jaapani Keisririigi laevastik merepõhjas, Ühendriikidel aga hiigelsuur sõjalaevastik, mis on maailmamerede valitsejaks ka XXI sajandil.
Nende kahe titaani vahel peetav heitlus sisaldas endas kõike, mis meresõjas võimalik on – ookeanisügavustesse vajuvaid lennukikandjaid ja lahingulaevu, dessante ookeanisaartele, sadadest ja tuhandetest lennukitest koosnevaid õhuvägesid, mis katsid pommidega laevad, sadamad ja linnad, surmalendureid kamikazesid, mis ohverdasid end meeleheitlikes katsetes peatada USA pealetung ja lõpus seni (õnneks) maailmas ainsaid tuumapommitamisi. Ülevaate neist ajaloolistest sündmustest annabki see raamat.
