Wyoming on Ameerika Ühendriikide väikseima rahva¬arvuga osariik – seal elab poole vähem inimesi kui Eestis, olgugi et see kauboide ja indiaanlaste maa mahutaks endasse vähemalt viis Eesti territooriumi. Ühesõnaga: Wyomingi kuiva- ja tuulisevõitu preeriates ning mägedes on palju avarust. Ent millist mõju avaldavad need avarused inimestele, kes on sattunud seal elama? Seda Gretel Ehrlich oma „Laiade lagedate lohutuses“ kirjeldabki.

Selles avaruses vaatavad inimesed iseennast. Kõik liigne kulub tuules ja vihmas maha, alles jääb karm kest ja habras selge tuum. Inimesed õpivad hingama sama sügavalt kui taevas nende kohal ning tundma karmi, ausa, alatasa kutsuva maa toel oma loomust.

Ent Ehrlichi raamat ei kirjelda mitte ainuüksi üht kindlat maastikku, vaid ka seda, kuidas on üldse võimalik üht maastikku kirjeldada – et keeleski on omad avarused, mis vaid ootavad, et maailm need ilmutuma paneks.

Gretel Ehrlich (1946) on USA kirjanik ja esseist, kes on elanud peamiselt USA lääneosas ning rännanud ka põhjapoolsetes piirkondades. Ta on mitmete aime- ja ilukirjandusteoste autor ja pälvinud oma loomingu eest laialdast tunnustust. Tema esseid on avaldatud mitmes rahvusvahelises väljaandes, sealhulgas ajakirjas National Geographic.