Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane «lamburiühing». Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muuhulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega.
«Lasnamäe lamburid» on värskendav tuulepuhang meie proosas: tuul puhub kaugete ning romantiliste aegade tagant, aga selles ei puudu tänapäevasedki puhangud.