20. sajandi ühe väljapaistvama psühholoogi Lev Võgotski (1886–1934) tööde vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud. Vaid 48-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eeskätt arengupsühholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on pälvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka psühholoogia Mozartiks. Võgotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu psühholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite kõrval tähtsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele.

L. Võgotski (1886–1934) töö «Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus» kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist käsitlust laste loovuse ja mängu olemusest ning selle arendamise võimalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on mõeldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka käsitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele.

Saatesõna Kirill Maslovilt