Lõbus luuletus koos vahvate piltidega lasteaiast, mille liivakastist on liiv kaduma läinud. Kes selle küll võis ära viia?
Leelo Tungal: «Mudilasena meeldis mulle väga liivakastis koopaid, losse ja kooke meisterdada. Ka mu lapselapsed armastasid lasteaias liivakastis mängida. Viieaastase tütretütre sukkadest-sokkidest, kleidi- ja püksitaskutest jäi pesukaussi igal õhtul nii palju liiva, et ta ema arvas, et kui see kõik kokku koguda, siis saaks sellega täita väga suure liivakasti. Mina võtsin siis kätte ja panin selle liiva luuletuse sisse.»
Kunstnik Elina Sildre: «Oli väga suur rõõm sellele raamatule pilte joonistada. Lapsena lugesin Leelo Tungla raamatu «Vana vahva lasteaed» kapsaks ja nüüd saavad noored lugejad Leelo uue vahva lasteaiaraamatuga sedasama teha.»
