Valik luulet, tundesiirast, elujaatavat, keelelt lihtsat ja laulvat, toob tänase lugejani
Anna Haava (1864-1957) olulisimad sõnumid inimesest, kodust ja isamaast.
OH KODUMAA!
Ainult pääle varju ja kätele tööd,
Üks suutäis leiba, üks jalatäis maad -
Oh kodumaa!
Oh, valus on võõrsile veereda,
Surmüksinda kaugele kaduda -
Ja süda ning hing on kodumaal! -
Ma väsind - oh puhkaksin mulla all!...
Oh kodumaa!
