«See ei ole luuleraamat. See on raamat laulusõnadest. Luuletused on mõeldud lugemiseks, laulusõnad laulmiseks. Elu käib vahel imelikke ja ootamatuid radu. Umbes kakskümmend aastat tagasi, kui leidsin oma esimese laulu ja hiljem veel mõned laulud, olid need mulle väga intiimsed ja isiklikud asjad. Nagu mõnele inimesele päevik oma salamõtetega. Vahel julgesin neid laulda ka lähedastele sõpradele. Ma ei ole pidanud kunagi laule välja mõtlema, nii öelda pliiatsist imema,» kirjutab autor raamatukese eessõnas. Ja tõepoolest, tema laulud on juba esimesel kuulamisel justkui vanad tuttavad, viisijupid ja värsiread, mis oleks nagu meis kõigis olemas, kuid nõnda selgesse vormi valgumata.