«Laulud Crème Brûlée’le» on Gregor Elmi kuues ilukirjandusteos. Elm jätkab kavalat mängu absurdihuumori, eneseiroonia, kohati koguni sarkasmiga. Argipildid ja juhuslikult puistatud fraasid saavad poeesiaks, maid jagatakse kadunud ja leitud armastusega, liigagi kiiresti kaduva alkoholi ja ka äreva ilmaga. See on napp ja kaval poeesikogu, nagu piilumine kellegi ellu läbi kirjandusliku lukuaugu. Palju Elm meil näha tahab lasta ja kas see on meelega valitud eluteater, täpselt see, mida me nägema peamegi?