Sündisin neljanda tütrena ühte Virumaa taluperesse just suure sõja alguseks. Kodus oli alati palju laulu ja muusikat. Küllap seepärast minust saigi lauluõpetaja. 1965. aastal lõpetas TPedI LM osakonna ja sellest ajast peale õpetan koolis lastele laulu ja pillimängu.

«Kust need minu laulud tulevad?» -- seda küsimust kuulen väga sageli. Usun et kodust, kus sündisin, kasvasin ja elan tänaseni. See on minu jaoks kõige armsam paik siin ilmas. Ma armastan oma talu kiviseid põlde, kadakaseguseid metsatukki, taevast selle kohal, tuttavaid loodushääli ja aastaaegade lõhnu. Esimesed lumehelbed toovad talvelaulud kaasa. Kuldnokk vilistab kevadest. Ritsikas siristab suvest. Sügislaulud helisevad värvides, lõhnades, vihmas ja tuules. Polegi muud, kui korjan nead lihtsalt koduõuelt kokku. Selles laulikus on suur osa nendest.
Soovin lastele rõõmsat laulmist. Maria Wunderlich