Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale.

Lugeja leiab siit omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula.

Rahvuseeposest «Kalevipoeg» leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus «Sind surmani» sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel. Justkui igaveseks graniiti raiutud on ta luuleread: Käi kindlalt! Pää kõrgess'! Aeg annab arutust!

Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud. Jäädvustatud on ka tänane päev. 3. augustil 2018 Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljak oma värske lähenemisega mõjub ka albumis maagiliselt. 2019. aasta suvi on juubelilaulupidude aeg, kinnitades rahva ühisolemise elujõudu.

«Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja tõeline rahvakirik,» kirjutab albumis tuumteksti autor Rein Veidemann. Mis juhtub laulupeol? – «Eestlasi ümbritseb äkki väli, mis lööb põlved nõrgaks. Suurrahvad ei saa aru, kuhu kaob nende üleolek, » ütleb akadeemik Jaan Undusk.