Mõte Lauri Kettunen ja Kodavere ühtede kaante vahel kokku viia sündis juba aastate eest. Võimalikeks ajenditeks olid keeleteadlase meenutuste ilmumine eesti keeles (2005-2006), nagu ka Kodavere kandi ajaloost ja keelest huvitatud inimeste aktiivsus. Ilmet võtma hakkas idee seejärel, kui Emakeele Selts pidas vajalikuks püstitada Tartusse Lauri Kettusele mälestusmärk ja kui mälestusmärgi toimkond soovis koostatava raamatukesega tunnustada monumendi rajamisele kaasa aidanuid. Koostöös Juhan Liivi Muuseumiga lepiti kokku väljaande struktuur, leiti tegijad ning rahastusallikad.

Kogumikku koostades on soovitud pakkuda sobivat lugemismaterjali kõigile Kodavere keelest ja kultuuriloost huvitatuile, eeskätt Peipsiääre koolinoortele. Väljaande keskme moodustab Lauri Kettuse reisikiri «Keeleretked Kodaverre 1909–1911», ent sellele lisatud artiklid annavad avaramaid taustateadmisi. Ott Kursi «Kodavere kihelkond» jutustab lühidalt piirkonna arengust, alates muinasajast kuni tänapäevani. Esile on toodud olulis andmeid kihelkonna rahvastikust ja majandusoludest, muudatus test piirkonna haldusjaotuses ning näiteid tänapäeva huvivää sustest. Karl Pajusalu kirjutis «Kodavere keelest» esitleb idamurde kõige omanäolisemat murrakut, kirjeldades selle erijooni ja kohta eesti murrete süsteemis. Autor tutvustab murdekeele ajalooli arengut ja viitab tänapäevaste murdeharrastuste kaudu Kodavere keele tulevikule.