Raamat kaasneb samanimelise näitusega Mikkeli muuseumis (24.10.2015–26.03.2016) ning vahendab šveitsi valgustaja, Johann Caspar Lavateri (1741–1801) mõtteid inimese ja loomade välimuse, iseloomu ja võimete vaheliste seoste kohta. Lavateri tuhandetele portreedele kui tõestusmaterjalile tuginev uurimus «Füsiognoomilisi fragmente inimesetundmise ja ligimesearmastuse edendamiseks» oli 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi esimesel poolel bestseller. See tõi käibele ütluse «Ära kunagi mine seltskonda maskita!» ning mõjutas otseselt inimeste käitumiskultuuri, portreekunstnikke ja portreede vaatajaid ning kaudsemalt kunstiajaloo kui teaduse väljaarenemist.

Lavateri menuteosest on maailmas ilmunud sadu uusväljaandeid, eesti keeles ilmuvad väljavõtted Lavateri fragmentaarsetest füsiognoomilistest uurimustest esmakordselt. Eesmärk on anda lugejale aimu valgustusajastu avalikust ja samas salajasest, põnevast ja ühtaegu ohtlikust seltskondlikust «mängust» á la kõrge laup tähendab tarkust. Raamatu sissejuhatuse abil meenutatakse, et Lavateril oli sõpru-tuttavaid ka Eestis ja tema ideed on olnud osa siinsest kultuurielust.