Vanamemm, kes lapselapsele «Leekmäe Rebast» ette loeb, leiab ka enda jaoks nii mõnegi huvitava mõtte. Teismelise rahutusse päeva toob raamat… midagi hingele. Tuldpurskava Leekmäe varjus toimuvad – täiesti arusaamatul kombel – kõigile arusaadavad asjad. Udukogud ja puukvaimud, rebased siin ja rebased seal, mõned valge, mõned musta sabaotsaga, mine võta kinni. Vahel ei saa oma mõttelendu uskuda, siis aitavad pildid fantaasiale veelgi hoogu juurde anda.

Lõpp on intrigeeriv: kas tõesti jäi Udukogu ellu? Kes ta on? Kus ta elab? On ta hea või halb? Kas järgmises raamatus leiab vastuse?