«Leelo üle Obinitsa» pajatab seto rahvalaulust kui vaimuleivast, elu elamise avitajast. Toetudes oma täpsetele päevikumärkmetele, kajastab autor Obinitsa ja Helbi leelokoori sündi, kooskäimisi, harjutusi-otsinguid ning leelotamisi kirmastel, koduste püünede pääl ja väljamaal.