Luuleraamatus «Lehed Langevad» räägin loo mis läbib igatsuse, armastuse, valu ja ka lootuse selle kõige keskel. Raamat annab aimu, et elame ainult korra ja iga inimene peaks tegema seda mis teda õnnelikuks teeb, sest aeg mis meile antud kaob väga kiirelt.
«Mine sinna kus õnnelik olla saad mine... varsti lehed on maas»
Raamatu esimene pool on rohkem lugu jutustav, teine pool toitub minu vaimust ja unenägudest. Melanhoolne toon on minu luules tavaline. Õnnest ja rõõmust on lihtne luua luulet ja laulda, aga sünge on see mis on aktuaalne… reaalsus see mis inspireerib. Raamat on korda läinud kui vähemalt üks inimene leiab kas äratundmist või teadmist et ta ei ole nendes olukordades üksi.
