«Elasid kord eit ja taat. Neil oli kolm poega: kaks arukat, kolmas aga lollakas. Vanemad armastasid arukaid poegi, kuid lollakast nad ei hoolinud, temaga pahandati alatasa ja tihtigi heideti tema üle nalja. Loll armastas eriti ahju peal lesida ja oli rahul, et talle süüa anti. Sageli pidi ta aga ka nälga tundma.
Kord levis järgmine sõnum: keiser lubavat oma tütre naiseks sellele, kes ehitab laeva, mis võib lennata, ja kes ise ka niisuguse laevaga keisri juurde kohale jõuab.»