Selle raamatu ma dikteerisin mõne aasta eest «Neue Zürcher Zeitungi» ajakirjanikule Andreas Oplatkale. Tema kirjutas teksti lindilt paberile ja tegi sellest valiku. Raamat ilmus 1999. aasta algul ja selle arvustused saksakeelses ajakirjanduses on Eesti lugejale minu koduleheküljelt kättesaadavad.
Kas teises keeles kõnelemine tähendab ka teistes kujundites mõtlemist? Jätan selle Eesti lugeja otsustada nagu ükspuha millise teise tõlketeose üle otsustamise. Raamat oli mõeldud ennekõike Kesk-Euroopa lugejale, kellele Eesti on peaaegu niisama tundmatu nagu eestlasele Dominikaani Vabariik. Riigi taastamisel oli poliitiliste konverentside ülekaal vahest paratamatugi, kuid nüüd peaksime märksa enam toetama eesti keele, Eesti maastiku, muusika, kunsti, kirjanduse ja arhitektuuri, Eesti kultuuriajaloolise kogemuse ja saatuse jõudmist Euroopa ja laia maailma teadvusesse. Kui tahame ennast kodus tunda maailmas, tuleb maailmas äratada soov ennast kodus tunda Eestis. Olen Andreas Oplatkale tänulik Paslepas veedetud aja eest, mis kõneles tema sügavast kiindumusest väikerahvaste Euroopasse.
