«Libahuntides» annab autor rabataguste talupoegade tasapinnalt nähtuna läbilõikelise ülevaate Euroopa ajaloo ühest koledamast ja kurvemast ajajärgust, nn. Kolmekümne-aastasest sõjast, mis möllas meie kodumandril kolme sajandi eest.
Lihtsas keeles, mis on kohandatud tolleaegse inimese mõttekäiguga ja väljendusviisiga, kirjeldab autor talupoegade meeleheitlikku võitlust võõraste sissetungijate vastu.
Lüneburgi nõmmel elavate saksa talupoegade võitlus võõraste sissetungijate vastu meenutab meile meie endi esivanemate heitlust läänest ja idast pealesuruva vaenlase vastu. Romaanis peegeldub teataval määral eestlastegi raske minevik. Võibolla sellepärast tunduvadki teose kangelased, nende teod, mõtted ja sõnad, nende mured ja rõõmud meile kuidagiviisi lähedastena, tuttavatena ja omastena.