Aastatel 1967-1971 elas ja töötas Virve Osila Läänemaal. Siin ta abiellus, siin sündis ka poeg Helar. Tollest perioodist ongi pärit käesolevasse valimikku kogutud luuletused. Autori seitsmes luulekogu peaks kronoloogiliselt olema esimene. Selles on luulesse kätketud 20-aastase neiu mõruvõitu muljed Läänemaalt. Erineva kirjandusliku küpsusastmega värsid sisaldavad nooruslikust maksimalismist kantud mõtteavaldusi, õnneigatsust, esimestele pettumustele järgnenud solvumistunnet, masendust... Vast ehk liigagi palju kurbi toone – liialt sügist elukevades? Ent loomingupsühholoogiliselt on see mõistetav: rõõm elatakse tavaliselt välja, kurbus aga jääb sisse – pisaratesse, luulesse... Koostaja
