See raamat on sündinud armastusest meie esiemade ilumeele ja näputööoskuse vastu. Tunded, unistused ja soovid tikiti kui loitsud piste piste haaval tekkidesse. Niimoodi sai teki sisse vägi ja vägi kaitses.
Tekke tikiti veimevakka, kingituseks täisealiseks saamise puhul, pulmadeks ja ehteks talusse. Tekke hoiti, need pandi voodi peale vaid pidupäevadel – jõulude ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal.
Käesoleva raamatu koostajad ei ole elukutselised ajaloolased. 2008. a. käisid perest peresse vabatahtlikud, et pildistada ja üles tähendada mäletamised tekkidest ja tekkide tikkijatest. Lihulast ja ümbruskonna küladest pildistati üle kahesaja tikitud teki. Tekkide uurimistöösse sukeldusid veel sajad kogukondlased, jõudes välja suguvõsauurimiseni. Lisa otsiti Eesti Rahva Muuseumist ja Eesti Vabaõhumuuseumist.