Raamatus jutustatakse Lihula kadunud hiilgeaegadest. Eelkõige oli selleks 13. sajand, mil paik sai ühest Muinas-Eesti arenenuimast keskusest koguni Läänemaa esimeseks pealinnaks. Lihulasse püstitati piiskopilinnus, siia kujunes mitmekülgne käsitöö, elava kaubanduse ja vaimueluga alevik. Lihulasse jõudis tarbekaupu mitmelt poolt Euroopast ja isegi kaugest Hiinast, aleviku euroopalike hoonete kütmiseks kasutati aga eestlaste talumajade eeskujul kerisahju.
Raamat on mõeldud kutselisele ajaloolasele enam kui kümme aastat kestnud uurimistöö tulemustega tutvumiseks, aga ka laiale huviliste ringile teadmiste avardamiseks ja mõttelennu elavdamiseks. Varustatud saksa- ja ingliskeelse kokkuvõttega.
