Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, «metsavend» pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale pagenud «dekabrist», terava keelega kõrtsilaulik, salapärane «keisri vend», ärkamisaegne pasunapuhuja, murelik linnanoorik, jalutu matemaatik sõjajalus, noor pagulastudeng... - kõik satuvad mingil viisil vastamisi rahvuslik-poliitilise probleemiga. Juttude ülesehituses kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid.