Inimene on juba kord selliseks loodud, et kõige vastu, mis tema ümber, ilmtingimata huvi tunneb. Tahab muudkui mõista ja aru saada. Ja saabki, omamoodi.
Niiviisi, omamoodi, on inimkeelde tõlgitud ka lindude laulu. Sest linnud on oh kui huvitavad. Meil on sadu linnuvanasõnu ja lindudest inspireeritud rahvatarkusi. Eestlased ju loodusrahvas. Oleme siis, mõistusega ja südamega. Loodus teeb päriselt targaks.
Kuula pääsukese vidistamist, kuula lõokese lõõritamist, kuula käo kukkumist. Kuula südamega. See on Fred Jüssi juhatus tarkuse teeotsal seisjale.
Ja ehk on abiks seegi väike valik linnulaulude tõlkeid.
Siin raamatus on 14 Eestis pesitsevat lindu. Kunstnik Reet Rea on kõik nad kenasti pildile joonistanud, iga linnu juures on kirjas tema «laul» või «jutt» ja igaühe juurde on valitud just tema kohta käiv vanasõna:
ÖÖBIK
laulukuningas, sisask, õitsilind, kiriküüt
Kirküüt, kiriküüt,
vaole, vaole!
Laisk tüdruk, laisk tüdruk,
too piits, too piits!
Plaks, plaks, öö pikk!
Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
