Õpik on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides. Raamat sobib ka ajalugu õppivatele üliõpilastele ning kirikumuusika erialale. Samuti on õpiku järgi võimalik iseseisvalt ladina keelt õppida ning seda võib kasutada käsiraamatuna. Õpiku rõhuasetus on hilisantiigil ja keskaja ladina keelel ning materjali on kümne aasta jooksul «katsetatud» Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste ladina keele loengutes. Lisaks teoloogiaüliõpilastele on selle järgi õppinud ka mitmete teiste humanitaaralade tudengid.

Õpik annab ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast, sest selle järgi on ladina keelt läbi aegade õpitud. Vajadusel on raamatus kommenteeritud grammatiliste nähtuste muutumist ja kasutust hilisemas keeles. Grammatika esitamisel on selles õpikus loobutud pikkadest seletustest ning keelereeglid on püütud edastada võimalikult skemaatiliselt. Selletõttu on õpikus tabeleid rohkem kui tavapäraselt.

Raamatus on 24 peatükki, millest kõik peale viimase algavad ülevaatega uuest grammatikaosast. Sellele järgnevad harjutused, sest iga teema vajab kinnistamiseks süstemaatilist treenimist. Õpikus on harjutusi kokku 86 ning need aitavad omandada nii ladina keele grammatikat kui ka sõnavara. Alates 5. õppetükist moodustavad iga õppetüki lõpuosa originaaltekstid hilisantiigi ja keskaja päevilt.