Ruuben Kaalepi esimene luulekogu sisaldab luuletusi alates keskkoolieast kuni Riigikogu-perioodini.

Luuletused jagunevad kümnesse peatükki, mille nimed viitavad erinevatele maastikele. Ruuben Kaalepi luule on vaba postmodernistlikus kultuuris levinud irooniast iroonia enese pärast ja kuigi lugeja ei pääse Kaalepi omapärasest huumorist, kumab läbi selle julge siirus.

Luulekogu iseloomustavad süüvimine loodusnähtuste ja tõeliste või kujuteldavate ajaloosündmuste olemusse, autori sügav eneseanalüüs ning mõtisklused inimese ja teiste olendite konteksti ning saatuse üle, mille lahendus leitakse armastuse müsteeriumist.