Romano Guardini teos «Liturgia vaimust» avab sügava arutelu liturgia olemusest ja tähtsusest katoliku usuelus. Autor uurib, kuidas liturgia kui usu ja palve väljendus, aitab kohtuda Jumalaga ja kujundab krist-lase vaimset elu. Ta käsitleb liturgia poeetilisust, vormi ja sisu tasakaalu, ning kuidas see toetab uskliku vaimset kasvu ja oma usu mõistmist.
Liturgia on elav dialoog Jumalaga, kus usklikud mitte ainult ei osale, vaid ka loovad aktiivselt kogukondliku ühenduse, mis ulatub üle ajaloo ja kultuuri piiride. «Liturgia vaimust» kutsub mõtlema sügavamalt palve ja teenistuse tähendusele, pakkudes vaimset juhatust ja inspiratsiooni kõigile, kes soovivad oma usuelu rikastada.
Romano Guardini (1885–1968) oli katoliku preester ja religioonifilosoof, kes andis märkimisväärse panuse 20. sajandi katoliikluse mõttemaailma. Ta oli silmapaistev intellektuaal, kes ühendas usku ja kriitilist mõtlemist, traditsiooni ja modernsust. Guardini otsis tasakaalu usu ja teaduse vahel.
Ta elas ja töötas katoliku kiriku jaoks pöördelistel aegadel, kui kirik otsis oma kohta uudses maailmas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Guardini pidas oluliseks kiriku kohandumist muutuva maailmaga ja aitas kaasa Vatikani II kirikukogu reformidele, mille eesmärk oli avada kirik maailmale ja kuulutada evangeeliumi mõjusamalt.
Guardini meetod oli interdistsiplinaarne, ühendades religioonifilosoofia, pedagoogika ja liturgia. Ta kasutas oma «vastandite meetodit», mis pakkus alternatiivi Hegeli dialektikale ja soodustas avatud dialooge vastandlike ideede vahel. Samuti oli ta avatud oikumeenilistele vaadetele ja väärtustas vaimset elu, kus kogu kirikurahvas osaleb vaimse elu kujundamises.
Guardini mõju ulatub kaugemale katoliiklusest, pakkudes süvitsi minevaid dialooge, mida tunnustavad ka protestandid.
