Käesolev romaan viib meid 1940. aasta Londonisse, mida Saksa õhujõud pidevalt pommitavad, hoides linlasi ängistavas hirmuatmosfääris. Peategelaseks on autor valinud reaalse persooni, iiri-inglise maalikunstniku Francis Baconi (1909–1992), kes oli tuntud oma skandaalsete elukommete poolest, mille mõju ulatus ka tema kunstiloomingusse. Ent kõiges ülejäänus on kirjanik rakendanud suurepärast kujutlusvõimet. Bacon viibib oma tollase kohustuse, õhukaitse järelevaataja tõttu pommitusöödel sageli väljas, Londoni parkides ja tänavatel ning satub tahtmatult mitme järjestikuse mõrva tunnistajaks ja üsna varsti saab temast peamine kahtlusalune. See viib kunstniku kummalisse kahevõitlusse politseikomissar John Mordreniga, et neid kahtlustusi tõrjuda. Ühteaegu õnnestub just temal, mitte komissaril jälile saada sarimõrvarile, kes tegelikult ongi tegutsenud Baconi enda vastu. Kriitika on hinnanud romaani omapära ja leidnud, et autor on olnud seda luues suurepärane kirjanduslik arhitekt, kes on ehitanud oma teose kunsti, poeesia, mütoloogia, sõjaajaloo valdkonna ehituskive kasutades, andes ühtlasi teosele kaasakiskuva põnevusloo vormi.