«Loode-Eesti murdelugude» keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991.

Murdejuttudes leidub omaaegseid etnograafilisi kirjeldusi taluelust ja -töödest, rahvameditsiinist, uskumustest ja kultuuriloost. Tegu on eheda murdekeelega, mida tänapäeval enam ei kuule. Keelelises ülevaates on toodud esile keeleala eripära ning seosed naabermurrete ja -keeltega, tekstidele järgneb sõnastik. Tekstiköide on oluline kogu eesti dialektoloogia seisukohast, sest Loode-Eesti murrakuist on seni avaldatud vähe materjali.

280-leheküljeline tekstiköide annab sellele olulist lisa. Teose kasutajatena on silmas peetud nii murdeuurijaid kui ka laiemat lugejaskonda, varasemast kultuuriloost huvitatud inimesi.