Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava romaani teine osa, kus sündmustik kulmineerub Madisepäeva lahinguga ja Lembitu hukkumisega.

«Ihameel aga nägi mõnikord nagu päris ilmsi, mõnikord oma unedes Lembitu vaimu kõndimas mööda maad. Ja teda nähti ka mujal, teda nägid nooremad ja hilisemad põlved.
Moondununa ja teinekord suurena, tohutuna, hiiglasena ratsutas vaim läbi eestlaste maa, kandis oma maharaiutud pead kaenlas ja kõneles inimestega. Kuid rahva unenägudes muutus ta ka maharaiutud jalgadega kangelaseks. Rahvas ainult ei teadnud enam, et see on Lembitu vaim.»