«Käesolev lugu räägib minu koertest, kellest nii mõnigi on olnud üsna ebatavalise elusaatusega. Minu šoti terjeritest. Väikesest Sassist, kes ühel päeval pererahva juurest kaotsi läks ja juhuslikult mu ema töö juurde sisse lonkis. Hooletusse jäetud ja rikutud psüühikaga Sotrist, kelle head inimesed tänavalt üles korjasid ja meile pakkusid ning kes oma noorusaastatel inimestele raevukalt kallale kargas ja 11-aastasel minul ninast tüki välja hammustas. Leebest Epifaniast, kes saabus meile poolsurnuks nälginuna ning kes vastas hoolitsusele tohutu tänulikkuse ja ustavusega. Lõbusast ja mänguhimulisest noorest Bertast, kes on täielik süleloom ja üle kõige armastab magada kaisus. Pisikesest Schubertist. Ja ka naljakast segaverelisest Ruurikust, kes otsustas omapäi hakkama saada.»
Ketlin Priilinn

Ladusa sulega kirja pandud lood muudavad argipäevad värvilisemaks ja pühapäevad veelgi mõnusamaks. Vähemalt kõigi nende jaoks, kellele koerad meeldivad.