Lugu Siberisse küüditatud mehe elust noorukist vanaduspõlveni. Siberis aastaid kolhoosi karjusena, kuumadel suvedel stepis muldonnis ja talvel kolhoosniku hurtsikus lõikavalt külmade ja tuisuste ööde unenägudes – lapsepõlve kodu lummuses, tunaste sündmuste keskel. Aastakümneid hiljem Siberist tagasi jõudnud ja oma kodu taastades ärkab juba hallis eas mees mõnigi kord viirastuslikust unest oma noorusajas. Kuid nüüd juba pahupöördes – elust armetus Siberi kolhoosikülas. Nüüd näeb ta lummavaid hetki ääretu stepi värvirikka looduse keskel veedetud suvedest. Armumisest ja kogu eluks leitud õnnest.

Järeltulnud põlvkond ei kujuta ette hilisajaloo sündmusi ega suuda või ei tahagi kõike uskuda. Vanavanematel aga seisab neile tehtud ülekohus ja läbielatu unustamatult meeles, tuleb uneski ette või viib une silmist. Raamatu «Lummus» kirjutamise ajendiks sai juba eaka põllu-ja metsamehe jutustatud lugu elust ja elujuhtumustest.