AMARÜLLIS

Talv, kõle talv,
kõik veed on kaanetund,
kõik teed on tuisand,
kevadest ei kippu-kõppu,
lind lepa otsas,
kes sellest laulis,
on ammu hange maetud.

Ent toas avab amarüllis õie,
hääletult nagu liblikas tiivad.
Milline seletamatu
ja äraseletatud hetk!