Inglise kirjanduse üksmeelselt tunnistatud suurimaks lüürikuks on 19. saj. esimese veerandi luuletaja Percy B. Shelley (1792-1822). Selle varasurnud autori lühike loominguaeg ulatub vaid pisut üle kümne aasta, 1811-1822.
See on ajajärk, millal Euroopa juhtivates maades on valdavaks kirjanduslikuks suunaks kujunenud romantism.
V. Alttoa

Sisukord:
1811-1818

Armastuse roos

Iirimaale

Harrietile

Muutlikkus

Vabariiklase tunded Bonaparte'i languse puhul

Vangist vabanenud sõbrale

Surm

Ozymandias

Minevik

Byronile
1819-1820

Mary Shelleyle

Anarhia mask

Laul Briti meestele

S(idmou)thile ja C(astlerea)gh'le

Uus rahvushümn

Inglismaa 1819. a.

Ood, kirjutatud oktoobris 1819.

Ood läänetuulele

Ära madu ärata

Pilv

Apolloni hümn

Paani hümn

Lõoke

Vabadus

Suvi ja talv

Maailmarändurid

Orpheus

Head ööd!
1821-1822

Ööle

Aeg

Epipsychidion

Põgenejad

-le (»Üht sõna on labastand suud...»)

-le («Kui kirg kord mööduks, aga jääks...»)

Ma olla kuningas ei tahaks

Õhtu Ponte al Marel, Pisas

*** («Homne päev, kus oled praegu?»)

*** («Laps rahus kord on emaihus...»)

Üksik lind

Kui lamp pihuks langend

Kutse Jane'ile

Tähed vilkusid valgust

Epitaaf

Kommentaare

Järelsõna