USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ülemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882–1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti kõrval üks tähtsamaid 20. sajandi alguse õuduskirjanikke. Just tema lisas žanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja nõidusliku miljöö, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jms.

Õuduskirjanduse spetsialist Silver Sära valis välja kümme Whiteheadi kõige põnevamat jutustust ja lühijuttu, milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid, mustanahaliste kummalisi usutalitusi, vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati, neegernõia kohutava needuse käes vaevlevat orjalaeva kaptenit, aga ka täiesti lovecraftilikke kolkakülas lapsi röövivaid guule.

Whiteheadi mõju moodsale õudusele on raske üle hinnata, kuid erinevalt nii paljudest jäljendustest ja töötlustest kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo-praktikaid, mida oli põhjalikult tundma õppinud, suure respekti ja mõistmisega. Kirjaniku tekstides just nii ongi: Lääne-India saarte koloniaalkultuuri, katoliku ja luterliku maailma kõrval eksisteerib saarte põlismetsades ja džunglites hoopis teistsugune, Lääne-Aafrikast pärit kultuur ja religioon oma õõvastavate ja jõledate kommetega, millest valgel mehel oleks targem eemale hoida. Üks on igatahes kindel – Henry S. Whiteheadist osavamat miljöömeistrit ning autentse Lääne-India atmosfääri edasiandjat on võimatu leida.