Agatha Christie on tuntud eelkõige oma geniaalsete krimiromaanide ja -näidenditega. Vähem teatakse, et Mary Westmacotti varjunime all kirjutas ta ka kuus väga isiklikku ja paeluvat armastusromaani.
Ilmajäämine kolmest kõige kallimast inimesest – emast, kes suri, abikaasast, kes nõudis lahutust, ja tütrest, kellega ta ei leidnud ühist keelt – viib Celia enesetapu äärele. Ta sõidab eksootilisele saarele, kus plaanib endalt elu võtta. Seal satub ta juhuslikult kokku tunnustatud portreemaalija Larrabyga. Terve öö väldanud vestluses koorub välja, mis Celiat elu juures enim hirmutab – ta ei julge end kellegagi uuesti siduda, sest kardab nii kohutavalt jälle kõigest ilma jääda. Ja samas ei leia ta endas jõudu sellekski, et elule üksinda vastu astuda. Kas Larraby suudab keelitada Celiat oma minevikuga leppima või on naise saatus mehest lahkudes endiselt ebakindel?
«Celias aimub enam kui kusagil mujal portree Agathast endast.» – Max Mallowan, Agatha Christie teine abikaasa
