Hermynia zur Mühlen (1883-1951), sündinud austria krahvitar de Crenneville-Poutet, oli erandlik kõrgaadli esindaja, kes juba lapsena ihkas lahti oma seisusest ning leidis hiljem ka tee progressiivsete jõudude juurde. Juhuse tahtel sattus ta enne seda Eestisse, abielludes 1908.a. baltisaksa aadliku Victor Moritz Karl von zur Mühleniga. Pärast abielu purunemist maailmavaatelistel põhjustel elas Hermynia zur Mühlen 1914-1919 Šveitsis, hiljem Saksamaal, kus tegi kaastööd revolutsioonilisele ajakirjandusele ning viljeles ka belletristikat. 1924.a. sattus ta jutustuse «Kaitsepolitseinik Karl Müller» pärast riigireetmises süüdistatuna kohtu alla. Emigreerus 1933. a. Viini, 1938. a. Tšehhoslovakkiasse ja 1939. Inglismaale.
Käesolevast mälestusraamatust nähtub, et autor oli arenenud sotsiaalse õiglustunde, erksa, isegi keevalise vaimulaadiga. Vägivalda ja ülekohut ühiskonnas ta ei talunud, nendega kokku puutudes ei ole ta faktide esitamisel täpne ja kipub sündmusi üle dramatiseerima. Mõned väited eesti talurahva elu kohta tunduvad eesti lugejale kahtlemata liialdatuna, kuid hinnatavad on autori hea tahe ja siiras kaastunne.